Reie tagakülje valu noorukil: millal kinnituskohta uurida?

Miks vajab kinnituskoht noorukil tähelepanu?

Reie tagakülje lihased kinnituvad ülal vaagna istmikuköbrukesele kõõluste kaudu. Ebaküpses luustikus on teatud lihaskinnituskohtade lähedal veel kasvualad. Seetõttu võib selle piirkonna vaevus vajada teistsugust hindamist kui täiskasvanul. Noori sportlasi käsitlev ülevaade kirjeldab nii järkjärgulisi ülekoormusvaevusi kui ka nende kinnituskohtade vigastusi (Frush ja Lindenfeld, 2009).

See ei tähenda, et igal valuga noorel oleks luuvigastus. „Pinges lihas” ei ole siiski turvaline kaugdiagnoos. Vanus ja kasv on hindajale vajalikud andmed, mitte alus kodusele sildistamisele. Leht aitab mõista hindamise vajadust, mitte tuvastada kahjustatud kude.

Üldist tausta pakub reie tagakülje vigastuste liikide ülevaade. Kasvaval sportlasel jääb eraldi küsimuseks, kas arvesse tuleb võtta ka luulist kinnituskohta.

Kas valu algas järsku või süvenes tasapisi?

Kirjelda esmalt algust: üks kindel hetk sprindil, hüppel või löögil või mitme treeningu jooksul tekkinud vaevus? Mõlemad kirjeldused aitavad tervishoiutöötajat. Need ei ole kodune test lihasvenituse, kinnituskoha vaevuse ja avulsiooni eristamiseks.

Avulsioonmurru korral eraldub kinnituskohast luukild. Schuett ja kolleegid uurisid tagasivaatavalt noorte haiguslugusid, milles vaagna avulsioonmurd oli juba diagnoositud. Uuring kirjeldab neid vigastusi; see ei näita avulsiooni tõenäosust sinu reievaluga lapsel (Schuett et al., 2015). Raksatusest tasub rääkida kui tähelepanekust, mitte murru tõendist.

Tähelepanu vajab ka järkjärguline valu, mis sportides kordub või igapäevaelu piirab. Maini sama koha varasemaid vaevusi enne järsku valusat sündmust. Ära püüa neid kinnitada tugeva vajutamise, sügava venituse või veel ühe sprindiga.

Mida teha enne hindamist?

Võta noor harjutusest või mängust välja. Tugeva valu või selge funktsioonikao korral korralda meditsiiniline hindamine; ära nõua esmalt näitamist, et kõndimine veel õnnestub. Järkjärguliste vaevustega lepi kokku vastuvõtt arsti või spordifüsioterapeudi juures ning aruta hindamiseni sobivat tegevust.

Leppige väljakul kokku, kes helistab vanemale või eestkostjale, kes jääb sportlase juurde ja kes võtab tervishoiutöötajaga ühendust. Treener ei pea selleks diagnoosi panema. Ütle telefonis, et sportlane alles kasvab, ja kirjelda piiranguid.

Üldine artikkel vigastuse esimesest etapist ei asenda eakohast hindamist. Ära võta sellest iseseisvat venitus-, jõu- või naasmiskava veel hindamata valuliku kinnituskoha jaoks.

Kuidas vanemad ja treenerid vestluseks valmistuvad?

Koosta koos sportlasega lühike märge. Pane teadaolev kirja ja jäta tundmatu lahtiseks. Selge kirjeldus aitab rohkem kui enda valitud vigastusenimetus.

• Algus: kuupäev, tegevus ja võimalik selge valuhetk.
• Kulg: mis muutus ja kas varem oli vaevusi?
• Igapäev: kõndimine, istumine ja kooliskäimine.
• Spordikoormus: hiljutised treeningud, mängud ja märgatud muutused.
• Jätk: kes edastab soovitused vanematele ja treenerile?

See valmistab vestlust ette, ega ole valideeritud diagnostiline skoor. Lase sportlasel rääkida oma sõnadega. Ära palu video jaoks valulikku liigutust korrata. Olemasolev info võib aidata, kuid uut valu pole vaja esile kutsuda.

Täiskasvanute näitlik vestlus; pilt ei kujuta tegelikku patsienti, arstlikku hindamist ega tõenda professionaalset juhendamist.

Mida küsida sporti naasmise kohta?

Küsi pärast hindamist, millised tegevused praegu sobivad, millal uuesti ühendust võtta ja kes koormuse suurendamist juhib. Kooskõlasta kooli kehaline kasvatus, klubitreening ja iseseisev harjutamine, et kolm täiskasvanut ei annaks kolme erinevat ülesannet.

Üldise artikli kuupäev ei ole isiklik sportimisluba. Kirjandus käsitleb erinevaid vigastusi ja rühmi, mitte üht universaalset taastumisteed. Juhendamise kestus ja sisu sõltuvad hinnatud olukorrast. Taastumise ja jõu ülesehitamise artikkel on küsimuste taust, mitte noore treeningukava.

Kus võib põhjamaine harjutus hiljem sobida?

Harjutus algab põlvituses fikseeritud hüppeliigestega. Sportlane langetab keha kontrollitult ette ja toetub kätele. See kirjeldab liigutust, mitte soovitust alustada uue kinnituskoha valuga. Sobivus, liikumisulatus ja koormus tuleb esmalt määrata individuaalses plaanis.

Kui harjutus hiljem sobib, peab sobima ka paigaldus. Järgi juhiseid sobiva ukse, kindla pingi või tugeva aia jaoks. Lahtine tool või libisev pink pole asendusankur. Taga põlvetugi ja vaba ruum kätele. Fikseerimine ei muuda sobimatut harjutust ohutuks.

Pingipaigalduse detail hilisemaks treeninguks; mitte harjutussoovitus uue valu korral.

Korduma kippuvad küsimused

Kas nooruki reie tagakülje valu on lihtsalt kasvuvalu?

Seda ei saa järeldada vanusest või valu asukohast. Korduvaid või piiravaid vaevusi tuleb hinnata ja kasvamist mainida. Järsu tugeva valu või funktsioonikao puhul ära oota järgmise treeninguni.

Kas raksatus tähendab, et luust eraldus tükk?

Ei, raksatus üksi ei määra diagnoosi. Räägi hindamisel, millal see juhtus, millise liigutuse ajal ning mis pärast enam ei õnnestunud. Ära proovi valulikku liigutust uuesti teha.

Kas venitades saab teada, mis juhtus?

Ära kasuta valulikku venitust kodutestina ega sunni liigutust. Küsi pärast hindamist sobivate liigutuste ja harjutuste kohta. Üldine venitussoovitus ei ole sportlase isiklik plaan ega luba alustada.

Millal võib noor sportlane uuesti sprintida?

See sõltub hindamisest ja individuaalsest arengust. Küsi naasmise tingimusi ning seda, kes edenemist jälgib. Rahulik päev või planeeritud võistlus ei anna iseenesest luba sporti naasta ega täiskiirusel joosta.

Kas hüppeliigeserihm ravib seda valu?

Rihm ei ravi uut reie tagakülje ega kinnituskoha valu. Fikseerimine võib olla ainult hiljem sobivaks valitud harjutuspaigalduse osa ning ei asenda hindamist, juhendamist ega individuaalset plaani.